T hendusl bir kimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele ppijate ja emakeele- k nelejate interaktsioonis

Artikkel on esimene osa algajate eesti keele ppijate ja emakeelek nelejate suulist interaktsiooni k sitlevast pikiuuringust. Informantideks on viis t iskasvanud keele ppijat (emakeeled inglise, rumeenia, udmurdi ja vene), kes ppisid eesti keelt intensiivkursusel. Uurimuses osales ka kolm eesti keelt emakeelena k nelejat, kes olid ppijate vestluspartneriteks. K igil emakeelek nelejatel oli eesti keele kui teise keele petamise kogemus. Nelja informandiga on aastase perioodi jooksul salvestatud neli, ühe informandiga kaks vestlust emakeelek nelejaga, vestluste keskmine pikkus on 20 minutit. K esoleva artikli ainestik p rineb esimestest lindistustest, mille tegemise hetkel olid informandid viibinud Eestis 6–7 n dalat ja ppinud eesti keelt umbes 100 akadeemilist tundi. Artikli keskmes on t hendusl bir kimised ehk need suhtluse etapid, kus vestlejatel tekib vajadus mingeid problemaatilisi v ljendeid eraldi seletada. Materjali analüüs n itab, et arusaamisprobleem tekkis enamasti keele ppijatel, kelle strateegiaks probleemist m rkuandmisel oli peamiselt paus v i abiotsimine m nes muus m lemale vestlejale ühises keeles. Emakeelek nelejatel ppijate lausungite m istmisel probleeme peaaegu ei tekkinud, rohkesti kasutati ppijaid toetavaid suhtlusstrateegiaid (kordamine, eldu parafraseerimine, sobivate v ljendite pakkumine, t lkimine). Suhtluse nnestumisele aitas kaasa ka informantide vestluspartnerite varasem eesti keele kui teise keele petamise kogemus ning muude ühiste keelte kasutamine suhtluse k igus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.09