Eesti k rvallause k neviiside vastetest ungari keeles

Uurimuse eesm rk on kaardistada eesti ja ungari k neviisisüsteemi vastavusi l htudes k neviiside funktsioonidest vaadeldavates keeltes. K rvallause k neviiside uurimine annab v imaluse vaadelda ka neid k neviisivaliku m jureid, mis ilmnevad ainult k rvallauses. N iteks v ib k neviisivalikut m jutada pealause semantika, samuti teatud sidendid. Relatiivlause predikaadi k neviis seevastu v ib m jutada pealauset. Kuna lisaks finiitsetele verbivormidele on eesti k rvallauses levinud ka da-infinitiivis predikaat, on terviklikkuse huvides uurimusse haaratud ka see k rvallausetüüp. Uurimismaterjalina on kasutatud eestikeelsete ilukirjandustekstide k rvallauseid ja nende vasteid ungarikeelsetes t lgetes.Eesti k rvallause indikatiivile vastab ülekaalukalt indikatiiv ka ungari keeles, relatiivk rvallause indikatiivis predikaadile v ib ungari keeles siiski vastata ka t iend. K ige laiem vastete skaala on eesti k rvallause konditsionaalil: konditsionaal (peamiselt tingimuslikkust v ljendavates lausetes), imperatiiv (enamasti lausetes, kus eesti konditsionaal t idab konjunktiivi funktsioone) ja harva ka indikatiiv. da-infinitiivse predikaadiga eesti k rvallausele vastab ungari keeles enamasti imperatiivis (peamiselt finaallauses), harvem indikatiivis (peamiselt tingimuslauses) v i konditsionaalis (peamiselt k rvutuslauses) predikaadiga k rvallause. Kvotatiivis ja imperatiivis predikaadiga k rvallauseid on vaadeldud materjali hulgas j relduste tegemiseks liiga v he. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.12