EPISTEEMILISTEST MODAALPARTIKLITEST EESTI KIRJAKEELES

Artikli eesm rgiks on kirjeldada m ningate episteemiliste, t ev rtushinnangut kandvate modaalpartiklite kujunemist ja kasutamist eesti (kirja)keeles. T psema vaatluse all on s nad nagu kahtlemata, loomulikult, p him tteliselt ja tegelikult, mis on peamiselt viimase sajandi v ltel arenenud t ist henduslikest viisiadverbidest modaalpartikliteks. Selle protsessi k igus on teisenenud nende semantilised, morfosüntaktilised ja pragmaatilised omadused. K sitletavad üksused on t nap eva eesti keeles polüseemsed: olenevalt kontekstist saab neid kasutada nii t ist henduslike viisiadverbide kui ka mittet ist henduslike episteemiliste partiklitena. Episteemiliste modaalpartiklite kirjeldamisel on kaasatud ka subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse m isted. Artiklit illustreerivad n ited Tartu ülikooli kirjakeele korpustest ja vanadest eesti keele grammatikatest.