oalib
Search Results: 1 - 10 of 21 matches for " "
All listed articles are free for downloading (OA Articles)
Page 1 /21
Display every page Item
Epidermolytic Hyperkeratosis -NPS 2 Type  [cached]
Das Jayanta Kumar
Indian Journal of Dermatology , 2004,
Abstract: A case of bullous congenital ichthyosiform erythroderma (epidermolytic hyperkeratosis or EHK) with some unusual features is described. It was diagnosed in a 6 month old girl with no family history of either EHK or focal lesions suggestive of mosaicism. The girl probably had EHK type NPS-2; but non-involvement of face and lack of foul body odor set the case apart.
Incidental Cutaneous Reaction Patterns: Epidermolytic Hyperkeratosis, Acantholytic Dyskeratosis, and Hailey-Hailey-Like Acantholysis: A Potential Marker of Premalignant Skin Change  [PDF]
Erich M. Gaertner
Journal of Skin Cancer , 2011, DOI: 10.1155/2011/645743
Abstract: Focal acantholytic dyskeratosis (FAD), epidermolytic hyperkeratosis (EHK), and Hailey-Hailey-like acantholysis (HH) represent unique histology reaction patterns, which can be associated with defined phenotypic and genotypic alterations. Incidental microscopic foci demonstrating these patterns have been identified in skin and mucosal specimens in association with a gamut of disease processes. These changes, when secondary, are of unclear etiology and significance. The following study further analyzes the incidence and association of these histologic patterns in a routine pathology/dermatopathology practice. 1. Introduction A variety of incidental microscopic cutaneous changes have been described in skin and mucosal specimens. Whether these represent spurious changes of no consequence, or true manifestations of underlying cellular alterations, remains unclear. Incidental FAD, HH, and EHK have been reported in association with a wide variety of benign and malignant skin conditions. (Table 2) Some authors believe these changes represent markers for underlying widespread cellular damage, likely from prolonged sun/ultraviolet light exposure. Several studies show an association of these changes with preneoplastic lesions and malignancy, supporting this theory. However, others cite a variety of clinical and pathologic evidence to refute this. A potential association between EHK, and possibly FAD, with atypical/dysplastic nevus has also been reported, although not uniformly. 2. Material and Methods 247 consecutive skin specimens covering a three-month period (1/04-3/04) were reviewed by the author to identify incidental foci of Hailey-Hailey-like acantholysis (HH) and focal acantholytic dyskeratosis (FAD). Subsequently, 500 consecutive skin specimens were reviewed by the author (8/08-9/08) at a different institution to evaluate for incidental foci of epidermolytic hyperkeratosis (EHK). An incidental focus was defined as a minor histologic finding occurring within a biopsy or excision specimen demonstrating a separate, primary process. All cases in which these patterns comprised the primary process were excluded. HH, FAD, and EHK patterns were defined utilizing standard diagnostic criteria. (Table 1) All cases were formalin fixed, paraffin embedded, and hematoxylin and eosin stained as per standard protocol. Table 1 Table 2: Conditions reported in association with described incidental reaction patterns. 3. Results Six cases of incidental FAD and HH were identified in the 247 skin specimens reviewed, representing 2.4% of the total reviewed. Of the six cases, three
Status of the Lambda Lattice Scale for the SU(3) Wilson gauge action  [PDF]
Bernd A. Berg
Physics , 2014,
Abstract: With the emergence of the Yang-Mills gradient flow technique there is renewed interest in the issue of scale setting in lattice gauge theory. Here I compare for the SU(3) Wilson gauge action non-perturbative scale functions of Edwards, Heller and Klassen (EHK), Necco and Sommer (NS), both relying on Sommer's method using the quark potential, and the scale function derived by Bazavov, Berg and Velytsky (BBV) from a deconfining phase transition investigation by the Bielefeld group. It turns out that the scale functions are based on mutually inconsistent data, though the BBV scale function is consistent with the EHK data when their low $\beta$ ($\beta=5.6$) data point is removed. Besides, only the BBV scale function is consistent with three data points calculated from the gradient flow by L\"uscher. In the range for which data exist the discrepancies between the scale functions are only up to $\pm 2$\% of their values, but clearly visible within the statistical accuracy.
Medical Image Segmentation Using Enhanced Hoshen-Kopelman Algorithm  [PDF]
K. Kies,N. Benamrane
Journal of Applied Sciences , 2008,
Abstract: This research present a method of 2D and 3D segmentation based on the Enhanced Hoshen-Kopelman algorithm and its extension to non-lattice structure. The main feature of this method is to combine a merging strategy of a region growing algorithm with the multiple labeling technique of the EHK algorithm for regular and non-regular lattice. An efficient reconstruction algorithm is then applied to the set of edge points for the obtained segmented regions. The latest uses 3D Delaunay weighted triangulation. The combination of these already known algorithms makes the proposed approach very fast, efficient and appropriate to volumetric segmentation and particularly the anatomical structures in MRI and CTScan images.
Mida inimene t eliselt vajab? Tüpoloogiline m ratlus
Mario Rosentau
Studia Philosophica Estonica , 2008,
Abstract: Inimvajadus seletatavana on empiirilis-teoreetiline m iste, mille kaudu on s nastatavad mitmed humanoloogilised normtasemeseadused. Vajadus seletajana on teatavate otsuste igustaja. Artiklis visandatakse vajaduse teoreetiline mudel, mis kirjeldaks kindlat hulka praktiliselt paratamatuid inimelu fenomene, mida nimetatakse vajadusteks, seletaks vajaduste ilmnemist ja igustaks vajaduste rahuldamisele ehk kahju v ltimisele suunatud tegevust. Mudeli tarvilikud tingimused on vajaduse subjekt - inimisik v i inimgrupp; vajaduse objekt ehk otstarve, mis rahuldab vajaduse ja k rvaldab vajaduspinge; potentsiaalne kahju, mis v ltimatult sünnib vajadushüve puudusest; vajaduse v ltimatuse tingimused - kindlad s ltuvusseosed inimkeha ja inimvaimu ning materiaalse ja kultuurilise elukeskkonna vahel; vajaduse pingetegur - s ltuvusseostest tulenev sund tegutseda vajaduse rahuldamise sihil. Inimvajadused on liigitatavad kahte kategooriasse ja mitmesse tüüpi. Vahetud vajadused on organismi füsioloogilised ja psüühilised vajadused ning organismi ja isiksuse keskkonna- ja elutingimusvajadused. Vahendlikud ehk funktsionaalsed olukorrakohased vajadused on tarbed vahendite j rele, v ltimaks v i v hendamaks t sist sattumuslikku kahju (nt kirurgia, ravimid); tarbed vahendite j rele, rahuldamaks vahetuid vajadusi (nt toiduainete t stus); tarbed vahetuid vajadusi rahuldava koost ja ressursiallikate j rele; l puks tarbed innovaatiliste vahendite j rele, millega tagada normtasemele vastavat eluviisi (nt elatusraha, osasaamist kultuurip randist). Sellisena v ljendab vajadus teatavat elut htsat tingimust, mille kestev puudus tekitab v ltimatult inimisikule t sist kahju ja mille potentsiaalne v i lühiajaline puudus avaldab inimesele praktiliselt paratamatut motiveerivat survet. Mis tahes vajaduse rahuldamise t eliseks aluseks on isiksuse t sise kahjustumise v ltimine.
T HELEPANU AKENDAMINE  [PDF]
Maarja-Liisa Pilvik
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri , 2013,
Abstract: Artiklis antakse ülevaade Leonard Talmy esitatud m istest t helepanu akendamine (windowing of attention) ja selle üldistest toimimisprintsiipidest. ühtlasi püütakse tuua m ni n ide akendamise avaldumisest eesti keele p hjal, pakkudes seel bi v imalusi m iste rakendamiseks ka siinses keeleuurimises. Akendamine on keeles laialt levinud n htus, mis avaldub nii keelelises struktuuris kui ka selle aluseks olevates kontseptuaalsetes süsteemides, v imaldades k nelejal asetada p hit helepanu mingitele kindlatele situatsiooni osadele ning suunata seel bi vastuv tja t lgendusprotsessi. Siinjuures on olulisel kohal ka t helepanuta j vad situatsiooni osad. T helepanu akendamine pakub niisiis ühe v imaliku raamistiku inimm tlemise seletamiseks ning selle p hiprintsiipidel on m rgatav ühisosa ka muude kognitiivses keeleteaduses k ibivate k sitlustega. Arvestades akendamise avaldumise ulatuslikkust keeles, on see senini saanud eesti keeleteaduses ehk teenimatult v he t helepanu.
AEG JA ASPEKT  [PDF]
Miina Norvik,Piret Piiroja
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri , 2013,
Abstract: Artikli eesm rgiks on anda teoreetiline ülevaade aja- ja aspektikategooriast ning siduda eesti aja- ja aspektik sitlusi maailma keeleteaduse vastavate uurimissuundadega. Ajakategooria puhul tuuakse v lja selle deiktiline olemus ehk vajadus pidepunkti j rele, ning n idatakse, kuidas l htepunktist tulenevalt eristuvad absoluutne, relatiivne ja absoluut-relatiivne aeg. Seej rel tutvustatakse Hans Reichenbachi(1947) jooniste alusel üht v imalust, kuidas keelelist aega esitada graafiliselt: n idatakse, kuidas kujutatakse oleviku, mineviku ja tuleviku aega, v ttes arvesse k nehetke, sündmushetke ja vaatlushetke. Aspekti juures seletatakse aspekti mittedeiktilisust, kuid samas r hutatakse selle seotust ajaga. Artiklis antakse ülevaade grammatilise aspekti tüüpilisest vastandusest, milleks on imperfektiivsus versus perfektiivsus, tutvustatakse Zeno Vendleri (1967) situatsioonitüüpe ning tuuakse esile, et aspektist saab r kida ka lausest suuremate üksuste puhul. P gusalt on k sitletud ka aja ja aspekti teiseseid t hendusi.
Olenditeooria  [cached]
Margus Ott
Studia Philosophica Estonica , 2011,
Abstract: K esoleva artikli eesm rgiks on v lja t tada olenditeooria m ningad p him isted. Olendit m ratletakse teatavate eristumisprotsesside l imimisena ehk "l bivaatusena". Nendel protsessidel on kaks külge, "esi-" ja "isekülg". Esikülg on k rvutuvuslik, st. paljusus, mille elemendid on üksteise k rval; isekülg on l bistuvuslik, st. paljusus, mille elemendid l bistavad üksteist. Need kaks külge ei sarnane teineteisega ja nende vahel liikumine k tkeb taandamatut ajalisust, ontogeneesi. Artiklis laiendatakse olendi m istet "vertikaalis" erinevatele keerukustasanditele (eluline, molekuliline, atomaarne jt) ja "horisontaalis" erinevatele individualiseeritusastmetele. Isekülge k sitletakse liigendatuna piki afekteerimis- ja afekteeritavusviise, mis t histavad seda, mida olend suudab tajuda ja teostada, ehk seda, milleks ta on v imeline. L puks k sitletakse esi- ja isekülge olemise kui protsessi kahe aspektina, esinemise ja isenemisena. Esinemise ja isenemise ringluste arvukus ja tempo variatiivsus m ravad olendi v ehulga. A Theory of BeingsThe paper proposes to work out concepts for describing the individualization of beings on various levels of organization. A being with a certain degree of individuality comes into being when certain processes of differenciation are being integrated together. It is conceived of as having two aspects, self-relation (isekülg) and other-relation (esikülg). The former is a multiplicity where the elements interpenetrate each other and the latter is a multiplicity where the elements are exterior to each other (juxtaposition). The articulations of interpenetrating multiplicity determine how a being can affect its surroundings and be affected by it, and the modes of this articulation can be seen as attractors of the "phase-space" of a being. Ontogenesis is on the one hand the actualization of this virtual phase-space in an actual form with its characteristic ways of spatialization and temporalization. On the other hand, ontogenesis means the revirtualization of juxtaposing elements and processes. The number and intensity of these circuits determines the degree of power of a being. The paper proposes to extend all these notions also to pre-biotic systems.
T hendusl bir kimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele ppijate ja emakeele- k nelejate interaktsioonis  [cached]
Raili Pool
L?hiv?rdlusi. L?hivertailuja , 2012, DOI: 10.5128/lv22.09
Abstract: Artikkel on esimene osa algajate eesti keele ppijate ja emakeelek nelejate suulist interaktsiooni k sitlevast pikiuuringust. Informantideks on viis t iskasvanud keele ppijat (emakeeled inglise, rumeenia, udmurdi ja vene), kes ppisid eesti keelt intensiivkursusel. Uurimuses osales ka kolm eesti keelt emakeelena k nelejat, kes olid ppijate vestluspartneriteks. K igil emakeelek nelejatel oli eesti keele kui teise keele petamise kogemus. Nelja informandiga on aastase perioodi jooksul salvestatud neli, ühe informandiga kaks vestlust emakeelek nelejaga, vestluste keskmine pikkus on 20 minutit. K esoleva artikli ainestik p rineb esimestest lindistustest, mille tegemise hetkel olid informandid viibinud Eestis 6–7 n dalat ja ppinud eesti keelt umbes 100 akadeemilist tundi. Artikli keskmes on t hendusl bir kimised ehk need suhtluse etapid, kus vestlejatel tekib vajadus mingeid problemaatilisi v ljendeid eraldi seletada. Materjali analüüs n itab, et arusaamisprobleem tekkis enamasti keele ppijatel, kelle strateegiaks probleemist m rkuandmisel oli peamiselt paus v i abiotsimine m nes muus m lemale vestlejale ühises keeles. Emakeelek nelejatel ppijate lausungite m istmisel probleeme peaaegu ei tekkinud, rohkesti kasutati ppijaid toetavaid suhtlusstrateegiaid (kordamine, eldu parafraseerimine, sobivate v ljendite pakkumine, t lkimine). Suhtluse nnestumisele aitas kaasa ka informantide vestluspartnerite varasem eesti keele kui teise keele petamise kogemus ning muude ühiste keelte kasutamine suhtluse k igus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.09
MIDA TEEB TEGEMA-VERB HOIDJAKEELES
Reili Argus
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri , 2010,
Abstract: Esimese keele omandamist m jutab lapsele suunatud keel ehk hoidjakeel, mis pakub lapsele loomuliku keele sellise statistilise struktuuri, kus t useb esile mingi keelesüsteemiosa k ige sagedasem, üldisem, prototüüpsem, kesksem ning k ige lihtsam element. Hoidjakeeles esineb teistest verbidest sagedamini verbi tegema. Selle verbi ühendite hulk ja laad muutub lapse kasvades. üldjoontes v ib tegema-verbi tugiverbi konstruktsioonid lapsele suunatud k nes jaotada kolme suuremasse rühma: k ige enam esineb selliseid ühendeid, kus tegema verbiga esineb koos m ni onomatopoeetiline s na; tegema-verbi ja adverbi v i adjektiivi ühendeid, millega r hutatakse teelisust,leidub m nev rra v hem ning umbes neljandiku moodustavad tegema-verbi ja noomeni ühendid. Püsiühendite ja rutiniseerunud mallide suur hulk (moodustavad lapsele suunatud k nes tegema-verbi konstruktsioonidest peaaegu poole) annab alust oletada, et lapsega k neleja eelistab kasutada n- valmis kujul keeletükke. Kuigi tegema-verbil on oma roll nii leksika kui ka süntaksi omandamises, ilmneb tema olulisus k ige selgemalt vormimoodustuse omandamise kontekstis: just sellest verbist esineb lapsele suunatud k nes k ige enam eri vorme ning just see on üks kahest varakult omandatud vormimoodustusega verbe ka lapse k nes.
Page 1 /21
Display every page Item


Home
Copyright © 2008-2017 Open Access Library. All rights reserved.